1. Moosese raamat: Loomise lugu selgitustega
1. Alguses lõi Jumal taeva ja maa.
Salm: Alguses lõi Jumal hinge võime tajuda vaimset ja füüsilist maailma.
Põhjendus: "Alguses" sümboliseerib algset seisundit enne vaimset uuestisündi, kus hing pole veel võimeline mõistma ja eristama vaimseid tõdesid. "Taevas ja maa" sümboliseerivad hinge võimet tajuda nii sisemist vaimset maailma kui ka välist füüsilist maailma.
2. Maa oli tühi ja tüherik ja pimedus oli sügavuse kohal ja Jumala Vaim liikus vete peal.
Salm: Hing on alguses võimetu eristama head kurjast ning tema arusaam vaimsetest tõdedest on hämar.
Põhjendus: "Maa oli tühi ja paljas" sümboliseerib hinge enne vaimset uuestisündi, kus puudub arusaam vaimsest headusest ja tõest. "Pimedus" sümboliseerib teadmatust ja vaimsete asjade valesti mõistmist. "Sügavik" sümboliseerib hinge ihasid ja eksiarvamusi, mis seovad teda materiaalse maailmaga. "Jumala Vaim", mis liikus vete kohal, sümboliseerib jumalikku armu, mis säilitab hinges vaimse potentsiaali ja ootab tema uuestisündi.
3. Ja Jumal ütles: 'Olgu valgus!' Ja valgus sai.
Salm: Jumalik arm valgustab hinge ja ilmutab vaimseid tõdesid.
Põhjendus: "Jumal ütles: 'Saagu valgus!'" sümboliseerib jumaliku armu mõju hingele, kes hakkab teadvustama vaimseid tõdesid. "Valgus" sümboliseerib seda uut valgustatust ja arusaama vaimsest maailmast.
4. Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal eraldas valguse pimedusest.
5. Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimedust nimetas ta ööks. Ja oli õhtu ja oli hommik: esimene päev.
Salm: Hing hakkab eristama jumalikku mõju omaenda isekatest ihadest.
Põhjendus: "Jumal eraldas valguse pimedusest" sümboliseerib hinge võimet eristada jumalikku mõju omaenda isekatest ihadest. "Valgust" nimetatakse "päevaks", mis sümboliseerib vaimset valgustatust, ja "pimedust" nimetatakse "ööks", mis sümboliseerib isekust. "Õhtu ja hommik" sümboliseerivad üleminekut isekusest vaimsele valgustatusele, mis on hinge vaimse uuestisünni protsessi esimene faas.
6. Ja Jumal ütles: 'Olgu taev vete keskel ja eraldagu taev veed vete eest!'
7. Ja Jumal tegi taeva ja eraldas veed, mis olid taeva all, vete eest, mis olid taeva peal. Ja nii sai.
8. Ja Jumal nimetas taeva taevaks. Ja oli õhtu ja oli hommik: teine päev.
Salm: Hinge sisse tekib piir sisemise ja välimise maailma vahel.
Põhjendus: "Jumal lõi taevalaotuse keset vett" sümboliseerib piiri loomist hinge sisemise ja välimise maailma vahel. "Vesi taevalaotuse kohal" sümboliseerib vaimseid tõdesid, mis tulevad hinge sisse, ja "vesi taevalaotuse all" sümboliseerib hinge varasemaid arusaamu. "Taevalaotuse" nimetas Jumal "taevaks", mis sümboliseerib sisemist vaimset maailma. "Õhtu ja hommik" sümboliseerivad üleminekut hinge vaimse uuestisünni teise faasi.
9. Ja Jumal ütles: 'Veed taeva all kogunegu kokku ühte kohta ja ilmnegu kuiva maa.' Ja nii sai.
10. Ja Jumal nimetas kuiva maaks ja vete kogunemiseks meredes. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
Salm: Hinge välimine maailm puhastatakse ja valmistatakse ette vaimse mõju vastuvõtmiseks.
Põhjendus: "Jumal ütles: 'Kogunegu vesi taeva all ühte paika, et kuiva maa tuleks nähtavale!'" sümboliseerib hinge välimise maailma puhastamist ja ettevalmistamist vaimse mõju vastuvõtmiseks. "Kuiva maa" sümboliseerib puhastatud välist maailma ja "mered" sümboliseerivad hinge varasemaid arusaamu.
11. Ja Jumal ütles: 'Maa toogu esile rohtu, taimi, mis annavad seemneid, ja puid, mis kannavad vilja, mille seemned on neis maa peal, igaühe oma liigi järgi.' Ja nii sai.
12. Ja maa tooks esile rohtu, taimi, mis annavad seemneid, igaühe oma liigi järgi, ja puid, mis kannavad vilja, mille seemned on neis, igaühe oma liigi järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
13. Ja oli õhtu ja oli hommik: kolmas päev.
Salm: Vaimsed ilmingud hakkavad hinge sisse tungima, kuid need pole veel päris elavad.
Põhjendus: "Jumal ütles: 'Kandku maa rohtu...'" sümboliseerib vaimsete ilmingute sissetungimist hinge, mis aga pole veel päris elavad. "Rohi", "seemneid kandvad taimed" ja "vilju kandvad puud" sümboliseerivad neid vaimseid ilminguid erinevates arenguetappides. "Õhtu ja hommik" sümboliseerivad üleminekut hinge vaimse uuestisünni kolmandasse faasi.
14. Ja Jumal ütles: 'Olgu valgustid taevakaarel, mis eraldavad päeva ööst ja on märkideks, aegadeks, päevadeks ja aastateks;
15. olgu nad valgustid taevakaarel, mis valgustavad maad.' Ja nii sai.
16. Ja Jumal tegi kaks suurt valgustit, suurema valgusti, mis valitseks päeva, ja väiksema valgusti, mis valitseks ööd, ja ta tegi ka tähed.
17. Ja Jumal pani need taevakaarele, et need valgustaksid maad
18. ja valitseksid päeva ja öö ning eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
19. Ja oli õhtu ja oli hommik: neljas päev.
Salm: Armastus ja usk süttivad hinges ja annavad talle uue valgustatuse.
Põhjendus: "Jumal lõi kaks suurt valgustit..." sümboliseerib armastuse ja usu süttimist hinges. "Suurem valgusti" sümboliseerib armastust ja "väiksem valgusti" sümboliseerib usku. "Õhtu ja hommik" sümboliseerivad üleminekut hinge vaimse uuestisünni neljandasse faasi.
20. Ja Jumal ütles: 'Veed olgu täis elusolendeid ja olgu linnud lendamas taeva all, maa peal, taevakaare vahel.'
21. Ja Jumal lõi suured mereloomad ja kõik elusolendid, mis vees veemevad, igaühe oma liigi järgi, ja kõik linnud, millel on tiivad, igaühe oma liigi järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
22. Ja Jumal õnnistas neid, öeldes: 'Olge viljakad ja paljunege ja täitke mered ja linnud paljunegu maa peal.'
23. Ja oli õhtu ja oli hommik: viies päev.
Salm: Hinge vaimsed ilmingud muutuvad üha elavamaks ja dünaamilisemaks.
Põhjendus: "Jumal ütles: 'Kihagu vesi elavatest olenditest ja linnud lendagu...'" sümboliseerib hinge vaimsete ilmingute üha elavamaks ja dünaamilisemaks muutumist. "Veeloomad" ja "linnud" sümboliseerivad neid ilminguid erinevates arenguetappides. "Õhtu ja hommik" sümboliseerivad üleminekut hinge vaimse uuestisünni viiendasse faasi.
24. Ja Jumal ütles: 'Maa toogu esile elusolendid igaühe oma liigi järgi: kariloomad, roomajad ja metsloomad maa peal, igaühe oma liigi järgi.' Ja nii sai.
25. Ja Jumal tegi metsloomad maa peal, igaühe oma liigi järgi, ja kariloomad, igaühe oma liigi järgi, ja kõik roomajad maa peal, igaühe oma liigi järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.
Salm: Hinges tekib sügavam arusaam vaimsest headusest ja tõest.
Põhjendus: "Jumal ütles: 'Toogu maa esile elavaid olendeid...'" sümboliseerib sügavama arusaama tekkimist vaimsest headusest ja tõest hinges. "Elavate olendid" sümboliseerivad selle arusaama erinevaid vorme.
26. Ja Jumal ütles: 'Teeme inimese oma kuju järgi, meile sarnaseks, et ta valitseks üle kalade meres, üle lindude taevas, üle kariloomade, üle kogu maa ja üle kõigi roomajate, mis maa peal veemevad.'
27. Ja Jumal lõi inimese oma kuju järgi, Jumala kuju järgi lõi ta ta, mehe ja naise lõi ta.
28. Ja Jumal õnnistas neid ja Jumal ütles neile: 'Olge viljakad ja paljunege ja täitke maa ja valitsege üle selle ja valitsege üle kalade meres, üle lindude taevas ja üle kõigi elusolendite, mis liiguvad maa peal.'
Salm: Inimene luuakse Jumala näo järgi, suutliku valitsema oma sisemise ja välimise maailma üle.
Põhjendus: "Jumal lõi inimese oma näo järgi..." sümboliseerib inimese vaimset uuestisündi, kus temast saab "Jumala nägu". "Valitsemine" olendite üle sümboliseerib hinge võimet kontrollida oma mõtteid, tundeid ja tegusid.
29. Ja Jumal ütles: 'Vaata, ma annan teile kõik taimed, mis on kogu maal, mis kannavad seemneid, ja kõik puud, mille vili on seemne, see on teile söögiks.'
30. Ja kõigile metsloomadele maa peal, kõigile lindudele taevas ja kõigile, mis maa peal veemevad, kõigile, millel on elu, annan ma kõik rohelised taimed söögiks. Ja nii sai.
31. Ja Jumal nägi kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Ja oli õhtu ja oli hommik: kuues päev.
Salm: Hing saab kõik vajaliku oma vaimseks kasvuks.
Põhjendus: "Jumal ütles: 'Vaata, ma annan teile kõik taimed...'" sümboliseerib hinge saamist kõike vajalikku tema vaimseks kasvuks. "Taimed" sümboliseerivad vaimset toitu. "Õhtu ja hommik" sümboliseerivad üleminekut hinge vaimse uuestisünni kuuendasse faasi.
Sellel veebilehel antakse lühendatud ülevaade 1. Moosese raamatust, mis põhineb Emanuel Swedenborgi (1688-1772) teosel "Arcana Coelestia" (1756). Ta uskus, et 1. Moosese raamat sisaldab taevaseid saladusi ja vaimseid õpetusi, mida ei saa täielikult mõista ainult sõnasõnalisest tekstist lähtuvalt. Swedenborg soovis paljastada need sügavamad tähendused, et aidata inimestel paremini mõista oma elu ja vaimselt areneda.